Arheoloogia ja Piibel:
1. Tutanhamoni surimask
Sisukord
Teemakäsitlus: 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Küsimused: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Lõpetamine

Siinai kirjutis ja Mooses

Kairo muuseumis on osakond, kus näiliselt tagasihoidlikud jämedalt raiutud joonkirjutisi sisaldavad kiviskulptuurid köidavad mõningate muuseumikülastajate tähelepanu. Need pruunid kivid leiti Siinai poolsaarel asuvast vanast vasekaevandusest. Kui Flinders Petrie need enam kui viiskümmend aastat tagasi leidis, ei osanud ta neile kuigi suurt väärtust omistada. Kuulus egüptoloog Alan Gardiner oli esimene, kes oli võimeline neid kirjutisi tõlkima. Tuntud arheoloogid nagu Cowly, Sethe, Albright ja mõned teisedki on hiljem oma uurimustega kaasa aidanud selleks, et nendes kivides peituvate kirjutiste saladus paljastati. Kuigi kirjutised ei ole pikad ja nende ajalooline väärtus pole eriti tähelepanuväärne, on neil siiski küllalt suur tähtsus. Need on ilmekad näited kõige varasematest üritustest kasutamiskõlbliku foneetilise kirjaviisi arendamiseks. Mõned Siinai kaevandustes töötavaist palestiinlastest olid õppinud oma egiptlastest isandatelt kirjaoskuse algeid. Kellelgi neist pidi tekkima mõte, et egiptlaste poolt kasutatud piltmärgid tähendavad teatud häälikuid. Egiptlaste “vett” märgistav hieroglüüf on lainetav joon. Too esimene foneetilist kirjaviisi üritav “sulemees” kasutas seda märki “M” väljendamiseks oma semiidi keele sõnas “Majam”, mis tähendab “vesi”. Nõnda sündisid tähemärgid. See leid osutus esimeseks kirjaoskuse arengut puudutavaks leiuks. Aegade möödudes on foneetilist kirjaviisi parandatud, muuseas foiniiklaste hulgas, kuid midagi paremat ei ole sest saadik avastatud. Siin on kreeka, ladina ja läänemaade keelte foneetilise kirjaviisi lähtekoht. Meiegi “M” täht on Siinai kirjutise lühendatud lainejoon. Foneetilise kirjaviisi avastamine ulatub sellesse aega, kui Mooses põgenes Egiptusest Siinai ümbruskonda ehk Midjani maale. Tõenäoliselt tutvus ta selle kirjaviisiga. Võib-olla ta ka mõistis, et tulevikus ei ole lugemine ainult haritute eesõigus, vaid osutub võimalikuks ka tavalisele inimesele.

Mõned uurijad on kindlad, et Mooses on kirjutanud osa Pentateuhist (viis Moosese raamatut) oma maapaguluse ajal Midjani maal. See sobib ka kokku Moosese kirjaoskust puudutava juutide pärimusteatega. Järelikult, kui Mooses, meie Piibli esimene kirjutaja, sai inspiratsiooni kirjutada selle maailma kõige varajasemast ajaloost, tundis ta kirjutusviisi, mis kõige paremini sobis kokku selle eesmärgiga.

  • left
  • right