Usk üle piiride:
1. Jumal armastab ka Sind
Sisukord
Teemakäsitlus: 1 2 3 4
Küsimused: 1 2 3 4 5 Lõpetamine

Kui tunneksin ainult looduse Jumalat ja tähistaevatagust Isa, võiksin küll pidada vähemalt mõningaidki hardaid ja järelemõtlikke sisemonolooge. Eks oleks ju seegi juba midagi, mille tähtsust me ei peaks alahindama selles pinnapealses maailmas. Kuid sääraed mõtisklevad tundehetked ei ole veel sugugi palve.

Kui aga seevastu tunned Teda, Kes mind nii armastades otsib ja Kelle südant puudutab kõik see, mis seondub minu eluga, siis võin ka kõneleda sellele südamele ja tean siis, et Tema kuuleb igat sõna ning et mitte midagi ei lähe kaotsi sellest,  mida ma Talle oma rõõmudest ja muremõtteist usaldan – isegi päris tillukestest rõõmudest ja muredest.” (Thielicke)

Tänan Sind, et Sina pead mind silmas ega kaota lootust, kuigi ma oma arutuses olengi pealtnäha nii tõrges.

Tänan Sind, et Sa annad mulle võimaluse uueks katseks Sinu jälgimise ja kaitse all. “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise” (Mt. 11,28).

See kutse saadetakse inimestele üle kõigi piiride. On tõkkeid, mis lahutavad ja kihistavad inimesi. Rassipiirid on mitmetel puhkudel teravad ja takistavad suhtlemist, samuti pahatihti rahvuslikud, keelelised, parteilised ja usulised piirid. Jumal ei arvesta selliste piiridega, kui Tema läheneb inimesele. Üle kõigi piiride kõlab armastava Jumala kutse: “Tulge minu juurde!”

“Maailmas tõusta võivad tormid,
rahu on vaid Jumalas.
Minagi sealt võin leida kaitset –
rahupaiga Jumalas.”

  • left
  • right